Selles iganädalases ja juba aastaid väga populaarses ürituses oli omajagu meie laulupidude rahvuslikust õhkkonnast. Juba mõnikümmend minutit pärast peo algust oli tantsupõrand valgunud täis inimesi vanuses 18-60, kes keerutasid hommikuni tantsu lüüa ning laulsid ja huilgasid kaasa, mis nakatas ja peletas reisiväsimuse meilgi, kes me algselt olime seda vaid natukeseks ajaks kaema läinud.
Huvitav oli see, et inimesed ei tarbinud peaaegu üldse alkoholi, väga väheseid nägin seda ostmas, eks ta oli üsna kallis ka (35.- kr Eesti rahas), teisalt olid inimesed nii hoos, et võib-olla oli asi selles, et nad ei raatsinud korrakski tantsupõrandalt lahkuda?
Esinejad:
Sarmikad ja sädelevad õhtujuhid. Eriliselt armas energiapomm on parempoolne naistegelane, kes tegeleb ka laste lauluringiga ja jõuab ilmselt ka sajasse muude kohta. Muuseas, kõneles ka eesti keelt.
Rahvas kaasaelamas:
Sonja pilt MAFUN'i noortest
Rõõm on tõdeda, et taolisi algatusi on veel ja ka kirjanduse ja muusika valdkonnas. Selle asemel, et arutada mariluse progageerimiseks võimalikke ‘intelligentseid’ stsenaariume: “hea marikeeles mõtlev tegelane vs. paha venekeelne marilane” (üks MAFUNil kõlanud mõtetest), tõlkigu/kirjutatagu parem veel rohkem sopakaid, koomikseid, santabarbaraid ja metsikuid roose. Nii jõutaks inimestele lähemale ja taastekiks marikeelne pinnas, millest võiks ka paremaid asju võrsuda.
Sonja filmis oma fotokaga, panin sellest kokku ühe väikese klipi (vahepeal mõned fotoklõpsud ka).
Tehniline kvaliteet on nagu on, samas jälle valitsenud õhkkkonnast peaks hea ülevaate andma. See korduvalt ja korduvalt kaadris figureeriv pikakasvuline punase sviitri ja valge pluusiga nähtus on meie sõber Artjom, isa poolt udmurt. Ent nii ta isa kui vanaisa polevat oma päritolust sugugi hoolinud. Nõnda on omamoodi põnev, kuidas ta siiski, ilma et teda oleks kodus kuidagi suunatud, oma juuri avastab.
No comments:
Post a Comment